The aim of this article is to discuss the Yiddish varieties of Courland and Estonia in the general context of the co-territorial languages: Baltic German, Latvian, Livonian, and Estonian. As a rule, discussion of Yiddish in the region is mostly based on the classical descriptions of the Yiddish varieties from the beginning of the 20th century. It is demonstrated that common features in phonology and lexicon of Courland (and Estonian) Yiddish and Baltic German are, in fact, regional and attested at least in varieties of Estonian but often in Latvian and Livonian as well. It is argued that due to the multilingualism of Jews in the region, a wider perspective of modern contact linguistics and multilingualism and analysis is needed. In the 20th century, multilingual speech was a norm at least among Estonian Jews, and, based on fieldwork data from the 1990s among multilingual Estonian Jews, there is no clear preference of insertional or alternational code-switching. However, if alternational code-switching is preferred in a community, it might explain the low number of conventionalised lexical borrowings (as is the case for Latvian borrowings in Yiddish). Kokkuvõte. Anna Verschik: Jidiši keelekujud liivi kontaktalal. Artikli eesmärk on kirjeldada Kuramaa ja Eesti jidiši keele variante naaberkeelte (s.o. baltisaksa, läti, liivi ja eesti keele) kontekstis. Reeglina põhineb kohalike jidiši keelekujude analüüs nn klassikalistel, 20. sajandi algusest pärit kirjeldustel. Artiklis näidatakse, et fonoloogilised ühisjooned Kuramaa ja Eesti jidišis ja baltisaksa keeles on tegelikult regionaalsed ning esinevad vähemalt eesti keeles, aga tihtilugu ka läti ja liivi keeles. Kuna tegu on mitmekeelsusega, oleks vaja laiemat, moodsa kontaktlingvistika põhist analüüsi. 20. sajandil oli vähemalt Eesti juutidele omane nn mitmekeelne kõne ning 1990ndatel kogutud välitööandmete põhjal saab väita, et ei ole kindlalt domineerivat koodivahetuse tüüpi (sisestav vs. vahelduv). Kuid siis, kui kogukonnas domineerib vahelduv koodivahetus, seletab see leksikaalsete laenude väikest arvu (nagu nt läti laenude puhul jidišis). Kubbõvõttõks. Anna Verschik. Jidiš kīelvīțõd līvõ kīel kontaktõd arāl. Kēra merk um kēraldõ Kurmō ja Ēstimō jidiš kīel variantidi kāimad kīeld (s.t. Baltijmōd saksā, lețkīel, līvõ ja ēsti kīel) kontekstõs. Kūožpēļizt jidiš kīelvīțõd analīz alīzõks ātõ n.n. irdizt 20. āigastsadā īrgandõks kēraldõkst. Kēra nägțõb, ku ītizt fonolōgij eņtšsuglitõd Kurmō ja Ēstimō jidišõs ja Baltijmōd saksā kīels āt regionālizt ja nǟdõb ka ēsti kīels, saggõld ka lețkīels ja līvõ kīels. 20. āigastsadās Ēstimō zīḑõdõn vȯļ ummi n.n. setmiņkēļi rõk, ja 1990. āigastis kūoŗdõd tieut pǟl vaņtlõs võib kītõ, ku kīels pūtõb ikšāinagi dominīeriji kōd vaidimiz tīp (sizzõlpandõb vs. mõitantiji). Sīegid siz, až kubgõns dominīerõb mõitantiji kōd vaidimi, se sēļțab piškīzt leksikālizt täpīņtõkst luggõ (nägț. lețkīel täpīņtõkst jidiš kīels).